Äripäevas ilmus kindlustust puudutav artikkel

Äripäevas ilmus 21. märtsil 2024 artikkel https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/03/20/kindlustussektor-pakub-investorile-rasketeks-aegadeks-vihmavarju , mis annab hea ülevaate kindlustusvaldkonnast. Siin postituses kasutame lõike sellest artiklist.

Kindlustus on solidaarse riskijagamise mudelina toiminud sajandeid. Kõige olulisem põhimõte on endiselt see, et kindlustatakse ootamatuid ja ettenägematuid riske, mille esinemise tõenäosust ja kahju ulatust on võimalik hinnata ning seejärel riskile vastav kindlustusmakse leida. Üldise põhimõttena on kindlustuses reeglina välistatud sõjategevuse risk, kuna väga keeruline on kindlustustehniliselt hinnata võimalikku kahju ulatust.

Sander Danil (SEB privaatpanganduse strateeg) toob välja, et kindlustussektorisse investeerija seisukohalt on positiivne, et kindlustustasud on viimase kahe aasta jooksul märgavalt kallinenud ja vastavad nüüd kindlustushüvitiste inflatsioonile. „Võlakirjatootluste edasine langus muudaks selle sektori aktsiate pakutava dividenditootluse järjest atraktiivsemaks,” toob ta välja hea põhjuse sektori vastu huvi tunda. Lisaks on kindlustus tema sõnul üks neid valdkondi, kus saaks AI ehk tehisaru pakutavaid võimalusi efektiivselt ära kasutada.
Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak  – Kui kindlustus toimib üldistatult selliselt, et kindlustusvõtja annab võrdlemisi väikese tõenäosusega, kuid olulise mõjuga sündmuse riski kindlustusandjale, makstes selle eest teenustasu ehk kindlustuspreemiat. Kui üldistatult võib öelda, et kindlustusseltsid koguvad oma klientidelt regulaarselt preemiaid, makstes aeg-ajalt sellest rahasummast välja hüvitisi, siis sageli on seltside vara maht väga suur ja seda peab hoidma võimalikult likviidsena, et oleks võimalik teha suuremaid väljamakseid.
Kokku on seega kolm dimensiooni, mis kindlustusfirmade käekäiku mõjutavad: kindlustuspreemiate maht ehk kui palju kindlustust ostetakse ja mis tasuga; investeerimistegevuse tootlus; väljamaksed kindlustusjuhtumite puhul

Spikker investorile kindlustussektori aktsia analüüsimiseks

TalTechi finantsaruannete analüüsi õppejõud ning jaeinvestor Paavo Siimann selgitab

Kindlustusmaksed ja -hüvitised: Kindlustusmaksed on peamine tuluallikas kindlustusseltsidele, samal ajal kui kindlustushüvitised (või nõuded) on peamine kuluallikas. Seega on kindlustusmaksude ja -hüvitiste haldamine finantsaruannete kriitiline osa.
Kindlustustoodete mitmekesisus: Erinevad kindlustusliigid, nagu elu-, tervise- ja varakindlustus, nõuavad erinevat lähenemist finantsaruannete koostamisel, kuna igal liigil on oma riskiprofiil ja arvestusmeetodid.

Riski hindamine ja reservide kajastamine: Kindlustusseltsid peavad hindama riske, mida nad kindlustavad, ja moodustama piisavaid eraldisi nende riskide katmiseks. Eraldised on hinnangud tulevastele kindlustushüvitistele ja neid tuleb hoolikalt hinnata ja regulaarselt uuendada.

Finantsvarad ja investeerimistulu: Kuna kindlustusseltsid suudavad raha kiirelt kokku koguda, siis vaba raha investeeritakse erinevatesse varaklassidesse, peamiselt võlakirjadesse ja aktsiatesse. Seega ongi kindlustusseltside varad peamiselt finantsvarad, mis on neile täiendav tulu- ja sissetulekuallikas.

Vastutuse ja riski üleandmine: Kindlustusseltsid võivad oma riske maandada, kasutades edasikindlustamist ehk kindlustust, mida kindlustusseltsid ostavad teistelt kindlustusfirmadelt. Edasikindlustamise tehingud on keerukad ja neid tuleb finantsaruannetes hoolikalt kajastada.

Regulatiivsed nõuded: Kindlustusseltsid alluvad rangele regulatsioonile, sealhulgas kapitali ja maksevõimelisuse nõuetele. Need nõuded mõjutavad finantsaruannete esitamist ja selles sisalduvaid arvutusi.

Ei eristata lühi- ja pikaajalisi varasid ja kohustisi. Määramatuse tõttu ei eristata kindlustusseltside bilansis lühi- ja pikaajalisi varasid ja kohustisi.

Peamised suhtarvud, mida kasutada kindlustusseltside analüüsimisel

Kahjusuhe (loss ratio): See suhtarv kajastab kindlustushüvitiste ja teenitud kindlustusmaksete suhet. Arvutatakse kui kahjude summa jagatuna teenitud kindlustusmaksete summaga. Madalam kahjusuhe näitab paremat kasumlikkust.

Näide: kui kindlustusandja on kindlustusmaksetena teeninud 10 miljonit dollarit ja ta maksab nõuetena välja 6 miljonit dollarit, on kindlustusandja kahjumäär 60%.

Kulude suhe (expense ratio): Näitab kindlustusseltsi tegevuskulude suhet teenitud kindlustusmaksete summasse. Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte juhtimise tõhusust.

Näide: kindlustusandjal, kelle kogutud kindlustusmaksed on 10 miljonit dollarit ja kulud 2 miljonit dollarit, on kulude suhtarv 20%.

Kombineeritud suhtarv (combined ratio): Ühendab kahjusuhet ja kulude suhet. See on kriitiline mõõdik kindlustusseltsi üldise tõhususe hindamisel. Kombineeritud suhtarv, mis on alla 100%, näitab, et kindlustusselts teenib põhitegevusest kasumit ja seda, milline on tema maksevõime.

Näide: kindlustusandja puhul, kes on teeninud 10 miljonit dollarit kindlustusmakseid ja tema nõuete ja ärikulude kogusumma ulatub samal ajal 8 miljoni dollarini, on kombineeritud suhtarv 80%. Alla 100% kombineeritud suhtarv näitab, et ettevõte teenib kindlustustegevusest kasumit ning ühtlasi on see märk heast riskijuhtimisest. Samas ei tähenda üle 100% kombineeritud suhtarv tingimata, et ettevõte on kahjumis, kuna see ei sisalda investeerimistulu, st võlakirjadest teenitavaid intresse.

Investeerimistegevuse tasuvuse suhtarv (investment yield ratio): Kajastab investeeringutest saadud tulu suhet kindlustusseltsi finantsvaradesse. See on oluline mõõdik, kuna kindlustusseltside finantstulemused sõltuvad oluliselt investeerimiskasumitest ja -kahjumitest.

Kahjusuhe (loss ratio): See suhtarv kajastab kindlustushüvitiste ja teenitud kindlustusmaksete suhet. Arvutatakse kui kahjude summa jagatuna teenitud kindlustusmaksete summaga. Madalam kahjusuhe näitab paremat kasumlikkust.
Näide: kui kindlustusandja on kindlustusmaksetena teeninud 10 miljonit dollarit ja ta maksab nõuetena välja 6 miljonit dollarit, on kindlustusandja kahjumäär 60%.
Kulude suhe (expense ratio): Näitab kindlustusseltsi tegevuskulude suhet teenitud kindlustusmaksete summasse. Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte juhtimise tõhusust.
Näide: kindlustusandjal, kelle kogutud kindlustusmaksed on 10 miljonit dollarit ja kulud 2 miljonit dollarit, on kulude suhtarv 20%.
Kombineeritud suhtarv (combined ratio): Ühendab kahjusuhet ja kulude suhet. See on kriitiline mõõdik kindlustusseltsi üldise tõhususe hindamisel. Kombineeritud suhtarv, mis on alla 100%, näitab, et kindlustusselts teenib põhitegevusest kasumit ja seda, milline on tema maksevõime.
Näide: kindlustusandja puhul, kes on teeninud 10 miljonit dollarit kindlustusmakseid ja tema nõuete ja ärikulude kogusumma ulatub samal ajal 8 miljoni dollarini, on kombineeritud suhtarv 80%. Alla 100% kombineeritud suhtarv näitab, et ettevõte teenib kindlustustegevusest kasumit ning ühtlasi on see märk heast riskijuhtimisest. Samas ei tähenda üle 100% kombineeritud suhtarv tingimata, et ettevõte on kahjumis, kuna see ei sisalda investeerimistulu, st võlakirjadest teenitavaid intresse.
Investeerimistegevuse tasuvuse suhtarv (investment yield ratio): Kajastab investeeringutest saadud tulu suhet kindlustusseltsi finantsvaradesse. See on oluline mõõdik, kuna kindlustusseltside finantstulemused sõltuvad oluliselt investeerimiskasumitest ja -kahjumitest.